
MetroFM/RCT ; Reportajen Jornalista Rádio komunidade Tatamailau Ainaro Ricardino Magno Kinta-feira 31/07/2025 katak ponte tradisionál ne’ebé komunidade halo liga ba suku rua hanesan suku Suro Leten no suku Suro Kraik kotu metro atus haat (400) iha Postu Administrativu Ainaro Munisípiu Ainaro komunidade sira labele assesu ba estrada no lori produtu tamba ponte ne’ebé sira rasik hari’i a’at kauza husi rai halai
Xefe Aldeia Querudo Constantino da Silva esplika ponte suro konstrui ai husi komunidade sira iha tinan kotuk liu ba hodi fasilita ema la’o ain, inklui sirkulasaun transporte,sira maibé daudaun ne’e akontese ponte kotu, iha tinan kotuk governo mai sukat to’o agora la halo rezultadu agora monu no kotu.
“hanesan autoridade durante ne’e ami observa hela katak ita nia konpañia sira mai tiha ona sukat ona iha ne’e, ba dala hira ona e komunidade mos kontente katak wainhira sira mai sukat iha tinan ida ne’e implementa ona no fim ami rona fali katak dala ida ne’e Suro no Suro Kraik to’o Hatu-Udo katak la akontese tamba osan tenke ba fali Dili, maibé ita hare’e ne’e ita tenke hadomi povu sira, ami lori ami nia produtu lokál ba fa’an ladiak tamba ponte ne’e aat ona” , hateten Xefe Aldeia.
Abitante Alexandre de Araújo Martins husu ba governu atu normaliza dalan ne’e hodi nune’e komunidade sira bele assesu ba mai ho diak no mós estudante sira bele liu ba eskola iha Ainaro Villa.

“Ponte ne’e mak hanesan ne’e hela tinan uluk mós hanesan ne’e hela governu mai sukat hela mós hanesan ne’e hela se la sala sira sukat dala haat ida nune’e ona inklui ha’u mós sukat ida ba ke empat ne’e termasuk ha’u mós mai sukat tuir hotu, maibé nia rezultadu maka to’o agora monu to’o hotu kuaze ema de’it mós la’o araska satán hanesan motor sira ne’e labele liu”, dehan Alexandre.
koordenadór infraestrutura Ministério Obras Públiku destakadu Munisípiu Ainaro Adriano Amado Tilman ho nia ekipa observa ponte ne’ebé kotu impaktu husi erozaun, daudaun labele halo emejénsia hodi normaliza estrada trosu husi área tanet suro to’o iha postu Hato-Udo nia dokumentus ba kontrusaun iha ona Obras Públika hodi hein desizaun nível polítiku mak sei desidi.
“Rai monu ida ne’ebé grave tebetebes sei presija estudu ida klean ho situasaun sira agora ne’e ita seidauk bele halo projetu emerjénsia ruma ba iha rai monu ida ne’e tamba ne’e iha dadus ida ne’e ami submete ona ba iha nasionál trosu ida ne’e komesa husi suro to’o Postu Adminitrativu Hato-Udo ne’e tama ona iha detail engineer dezain hahú iha tinan 2023 tuir informasaun ne’ebé ha’u assesu ba iha koordenadór jerál unidade verifikasaun pagamentu iha nasionál dadus sira ne’e iha revijaun husi Ajensia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) e ADN mós fó fila ona dadus sira ne’e mai iha Ministériu das Obras Públicas desizaun finál ba iha konstrusaun ne’e iha kompeténsia nível altu nian”, afirma Adriano.
Tuir observasaun jornalista Rádio Tatamailau iha terrenu komunidade sira ne’ebe iha motorizada ne’ebé mai suko suro kraik atu liu mai Ainaro tenki estasiona iha Aldeia Querudo hafoin la’o ain kuaze kilómetru ha’at hodi to’o mai Ainaro Villa.
*
Hakerek testu : Ricardino/Elidio




