KM APROVA PROJETU DEKRETU LEI KONA-BA OJE NO JESTAUN FINANSEIRA PÚBLIKA

Sorumutu KM kinta feira ne’e (25/09/2025) foto M.I

MetroFM; Konsellu Ministru (KM) kinta feira (25/09/2025) ne’e, aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansa Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba regulamentu Lei n. 3/2025, loron 23 fulan-abril, kona-ba Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika.

Diploma ida-ne’e estabelese, ho forma detallada no operasionál, regra no prosedimentu sira ne’ebé garante implementasaun tomak ba Lei Enkuadramentu foun, hodi reforsa prinsípiu sira transparénsia, dixiplina orsamentál, responsabilizasaun no sustentabilidade fiskál nian. Ida-ne’e hanesan pasu desizivu ida hodi asegura katak rekursu públiku jere ho efisiénsia boot-liu no ba benefísiu diretu populasaun nian.

Dekretu-Lei ne’e introdús norma abranjente lubun ida ne’ebé organiza no estrutura siklu orsamentál hotu, hahú hosi planeamentu estratéjiku no partisipativu to’o ezekusaun, kontrolu no prestasaun kontas. Entre inovasaun prinsipál sira maka regulamentasaun hosi Deklarasaun Estratéjia Orsamentál, definisaun ba tetu despeza nian, fortalesimentu ba papel konsulta públika no Jornadas Orsamentais, no mós adosaun hosi sistema kontabilidade duplu – orsamentál no finanseiru – hodi promove rigór no konfiabilidade boot liu iha informasaun finanseira Estadu nian. Diploma ne’e regula mós autonomia finanseira hosi entidade sira Administrasaun Indireta Estadu nian, prosedimentu ba ezekusaun despeza no reseita, nomós estabelese regra sira ne’ebé klaru ba mudansa orsamentál no utilizasaun hosi rezerva kontinjénsia nian.

Ho regulamentu ida-ne’e, Governu Konstitusionál IX reafirma ninia kompromisu ba governasaun ida ne’ebé responsável, orienta ba rezultadu no dezenvolvimentu sustentável. Kuadru legál foun ne’e hametin mekanizmu kontrolu no prestasaun konta, promove partisipasaun sidadaun nian iha prosesu orsamentál nomós kria kondisaun institusionál no téknika sira ne’ebé nesesáriu ba jestaun públika ida ne’ebé moderna no efikás, tuir prátika internasionál sira ne’ebé di’ak-liu.

KM aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta mós hosi Ministra Finansa, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste atu adere ba Parseria Governu Abertu (Open Government Partnership – OGP).

Parseria ba Governu Abertu hanesan inisiativa internasionál ida, ne’ebé halibur país liu 75 no entidade governasaun lokál atus ba atus, ne’ebé atu promove transparénsia, prestasaun kontas, inkluzaun no partisipasaun sidadaun nian iha prátika governasaun, hodi haburas sosiedade ida ne’ebé reziliente no prósperu liután. Ho adezaun ba inisiativa ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu kumpri rekezitu sira, padraun sira no prátika internasionál sira ne’ebé di’ak ne’ebé estabelese hosi Parseria, hodi hametin transparénsia, kombate korrupsaun no partisipasaun ativu hosi sosiedade sivíl no parseiru sira seluk iha prosesu foti desizaun públika.

Rezolusaun ne’e determina katak Ministériu Finansa asume lideransa iha prosesu adezaun no implementasaun Parseria ba Governu Abertu, sai hanesan responsável atu hato’o formalmente dokumentu sira ne’ebé presiza, estabelese mekanizmu diálogu multisetoriál no koordena elaborasaun Planu Asaun Nasionál Governu Abertu nian, ho envolvimentu hosi liña ministeriál no parseiru relevante sira. Ministériu Finansa tenke hato’o ba Konsellu Ministru, iha prazu loron 90 hafoin publikasaun rezolusaun ida-ne’e, relatóriu preliminár ida kona-ba estatutu adezaun nian no pasu sira tuirmai hodi formula Planu Asaun.

*

fontes ba informasaun ne’e husi Portal Governu : Sorumutu Konsellu Ministrus loron 25 fulan-setembru tinan 2025

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *