KM APROVA PROJETU REZOLUSAUN GOVERNU NIAN IHA ROTEIRU BA ADEZAUN PLENA TL IHA ASEAN

Sorumutuk Konsellu Ministru kuarta feira ne’e (03/09/2025)

MetroFM ; Sorumutuk Konsellu Ministru kuarta feira ne’e (03/09/2025) iha Palásiu Governu, Dili, aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian hitu ne’ebé aprezenta mós hosi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, iha ámbitu hosi kompromisu sira ne’ebé asume ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha Association of Southeast Asian Nations (ASEAN), maka hanesan ;

Adezaun ba Akordu ASEAN kona-ba Poluisaun Atmosférika Transfronteira (AATHP). Akordu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2002, iha objetivu prinsipál atu garante kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha prevensaun, monitorizasaun no mitigasaun ba inséndiu (ahi-sunu) florestais no ninia efeitu transfronteirisu sira, liuhosi promove aproximasaun integradu ida ba jestaun risku ambientál.

Adezaun ba Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Biodiversidade. Adota iha tinan 2005, Akordu ida-ne’e estabelese entidade intergovernamentál ida ne’ebé nia sede iha Filipinas, hodi apoia Estadus-Membrus ASEAN iha konservasaun no utilizasaun sustentável ba biodiversidade.

Adezaun ba Karta Rede Universidades ASEAN nian (AUN). Instrumentu rejionál ida-ne’e, ne’ebé adota hosi Estadus-Membrus ASEAN, estabelese rede ida hosi universidades exelénsia ne’ebé dedika ba promosaun kooperasaun akadémika, sientífika no téknika. Karta AUN nian prevee programa konjuntu sira kona-ba mobilidade estudante nian, peskiza sientífika, inovasaun no formasaun, hodi garante kolaborasaun ida ne’ebé boot liu entre instituisaun ensinu superiór sira iha Sudeste Aziátiku. Ho adezaun ida-ne’e, Timor-Leste garante partisipasaun ativa hosi nia universidade sira iha Rede, ho direitu reprezentasaun iha Konsellu Kuradores no asesu tomak ba inisiativas no programas Rede nian.

Adezaun ba Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Envellesimentu Ativu no Inovasaun (ACAI Centre). Adopta iha fulan-maiu 2020, akordu ida-ne’e kria organizmu intergovernamentál ida ne’ebé nia sede iha Tailándia, ne’ebé dedika ba promosaun polítika no prátika sira ba envellesimentu ativu, saudavel no produtivu iha Estadus-Membrus ASEAN nian.

Adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba Kooperasaun ASEAN iha Turizmu. Instrumentu ida-ne’e, ne’ebé asina iha tinan 1998, estabelese enkuadramentu ida ba kooperasaun entre Estadu-membru sira ASEAN nian hodi dezenvolve no promove rejiaun ne’e nu’udar destinu turístiku úniku no integradu.

Adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba Kooperasaun ASEAN iha Minerais. Instrumentu ida-ne’e, ne’ebé asina iha 2005, estabelese enkuadramentu ida ba kolaborasaun entre Estadu-membru sira ASEAN nian hodi dezenvolve setór minerais, hametin komérsiu no investimentu iha área ida-ne’e no promove prátika jestaun ne’ebé responsavel, sustentavel ba ambiente no inkluzivu sosialmente. Akordu ne’e prevee mós kriasaun baze-dadus rejionál, implementasaun programa peskiza no transferénsia teknolojia, no mós hametin kooperasaun entre setór públiku no setór privadu.

Kontribuisaun finanseira ida ne’ebé atu fó ba Sekretariadu ASEAN, hodi kobre kustu lojístiku no administrativu relasiona ho adezaun plena Timor-Leste nian nu’udar Estadu-Membru.

*

Fontes informasaun ne’e husi Portal Governu : Sorumutu Konsellu Ministrus loron 3 fulan-setembru tinan 2025

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *