KM APROVA KRIASAUN KONSELLU NASIONÁL BA ORGANIZASAUN TL NINIA PREZIDÉNSIA ASEAN IHA 2029

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 4 fulan-fevereiru tinan 2026

MetroFM; Sorumutu Konsellu Ministru kuarta feira (04/02/2026) ne’e, aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, no husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé kria Konsellu Nasionál ba Organizasaun Timor-Leste ninia Prezidénsia ASEAN iha tinan 2029.

Konsellu Nasionál ne’e hanesan órgaun koordenasaun interministeriál sentrál ne’ebé responsavel ba orientasaun estratéjika, planeamentu, akompañamentu, no supervizaun ba serbisu preparatóriu hotu-hotu no realizasaun Prezidénsia ASEAN nian, garante artikulasaun ne’ebé efikás entre entidade governamentál kompetente sira, mekanizmu ASEAN nian, no parseiru nasionál no internasionál sira ne’ebé envolve.

Rezolusaun ne’e define estrutura governasaun organizada iha nível tolu, ne’ebé kompostu husi Konsellu Nasionál, ninia Komité Ezekutivu, no Sekretariadu Nasionál ASEAN nian, hanesan mekanizmu permanente ba koordenasaun operasionál. Komité Ezekutivu ne’e, lidera hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, liuhusi dezignasaun Primeiru-Ministru, ne’ebé responsavel ba jestaun operasionál no implementasaun desizaun sira Konsellu Nasionál nian.

Atu garante koordenasaun estratéjika ne’ebé efikás, prevee mós Koordenadór Setoriál na’in lima, ne’ebé relata ba Komité Ezekutivu no asume responsabilidade iha área infraestrutura no instalasaun sira, rekursu umanu no kapasitasaun institusionál, seguransa no orden públika, diplomasia no komunikasaun, nune’emós finansas no operasaun sira, iha lideransa hosi sira nia ministériu kompetente ida-idak.

Alein ne’e, Konsellu Ministrus aprova mós projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé ho objetivu atu aprova adezaun Timor-Leste nian ba Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba izensaun vistu.

Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Izensaun Vistu ne’e, asina iha Kuala Lumpur, Malázia, iha loron 25 fulan-jullu tinan 2006, estabelese baze hodi fasilita viajen iha rejiaun laran, liuhosi izensaun vistu ba estadia to’o loron 14 ba sidadaun Estadu-Membru sira. Medida ida-ne’e ho intensaun atu promove mobilidade rejionál, turizmu, interkámbiu umanu no hametin relasoins entre povu sira iha rejiaun ne’e.

Akordu ne’e mós prevee katak Estadu-Membru ida-idak bele fó izensaun vistus ba períodu sira ne’ebé liu loron 14, tuir ninia lejizlasaun nasionál no/ka akordu bilateál sira, hodi garante fleksibilidade iha definisaun ninia polítika migratória.*

Fontes ba informasaun ne’e husi : Portal Governo Timor Leste 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *