
MetroFM; Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Ensino Superior, Siénsia no Kultura (MESCC sigla português) José Honório da Costa Pereira Jerónimo, kona-ba Asesu no Ingresu iha Ensinu Superiór.
Tuir Lei Baze Ensinu Superiór nian, diploma ne’e define rejime jurídiku ba asesu no ingresu iha ensinu superiór iha Timor-Leste, ho estabelesimentu regra komún sira ba prosedimentu kandidatura, selesaun no kolokasaun ba estudante sira.
Medida ne’e aplika ba estudante hotu-hotu ne’ebé remata ona eskola sekundáriu no hakarak inskreve iha instituisaun ensinu superiór públiku ka privadu, ho kritériu uniforme ba admisaun estudante foun sira.
Diploma ne’e determina hodi kria rejime jerál ida ba asesu no rejime espesiál ne’ebé dirije ba grupu espesífiku sira, inklui ema ho defisiénsia, membru família sira ne’ebé iha situasaun vulneravel, sidadaun timoroan ne’ebé maka termina ona ensinu sekundáriu iha estranjeiru no sira ne’ebé liu tinan 23 no seluk tan.
Kria Komisaun Koordenadora ba Asesu Ensinu Superiór (CAES, sigla iha lian portugés), ho responsabilidade atu organiza no superviziona prosesu ba asesu ensinu superiór públiku, inklui definisaun kalendáriu, koordenasaun ezame, klasifikasaun kandidatu sira no validasaun ba lista kolokasaun nian.
Durante períodu tranzitóriu tinan sanulu (2025-2035), jestaun prosesu asesu ba ensinu superiór públiku sei asegura hosi Governu. Hafoin períodu ida-ne’e, responsabilidade sei entrega ba instituisaun ensinu superiór sira rasik, ne’ebé sei bele organiza sira-nia prosesu admisaun rasik.
Diploma ne’e mós prevee posibilidade ba kursu sira ne’ebé ezije pré-rekizitu espesífiku sira no define kritériu sira dezempate nian no mekanizmu rekursu nian ba kandidatu sira.
Entretantu Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, aprezenta ba Konsellu Ministrus rezultadu relatóriu preliminár hosi Organizasaun Internasionál Aviasaun Sivíl (ICAO), iha ámbitu Programa Universál Auditoria Seguransa – Abordajen Kontrolu Kontínua (USAP-CMA).
ICAO, ajénsia espesializada hosi Nasoins Unidas ne’ebé harii iha tinan 1944, iha misaun atu promove dezenvolvimentu seguru no sustentável hosi aviasaun sivíl internasionál liuhosi define padraun globál no hametin kooperasaun entre Estadu sira. Liuhusi USAP-CMA, organizasaun ne’e kontinua avalia nasaun sira-nia kumprimentu ba norma seguransa aviasaun nian, identifika frakeza sira no apoia ninia koresaun.
Iha aprezentasaun, destaka rezultadu prinsipál sira hosi auditoria, nomós asaun no rekomendasaun sira ne’ebé atu implementa hodi hadi’a kondisaun seguransa aviasaun sivíl nasionál nian.
*
Fontes informasaun husi portal Governu: Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-jullu tinan 2025




